Paljud tehased kirjeldavad oma projekti kui puuviljatöötlemisliini. Enne kui varustusloend võib olla kasulik, tuleb kõigepealt küsida, kas sihttoode on sedaNFC mahl, puuviljapüree, kontsentraat või joogipõhi.
AnNFC mahlasarikeskendub tavaliselt mahla ekstraheerimisele, filtreerimisele või hägususe kontrollile, oksüdatsiooni kontrollile, maitse säilitamisele ja termilisele töötlemisele. Õun, pirn, tsitruselised ja sarnased puuviljad vajavad sageli purustamist, pressimist, filtreerimist, ensümaatilist töötlemist või segamist.
A puuviljapüree ridakeskendub rohkem tselluloosi valmistamisele, rafineerimisele, kiududele, osakestele, viskoossusele, pumpamisele, õhutustamisele, homogeniseerimisele, soojusülekandele ja puhastamisele. Mango, virsik, guajaav, tomat ja sarnased materjalid võivad liinis käituda väga erinevalt.
Steriliseerimine peaks samuti sobima tootega. Madala-viskoossusega mahl ja kõrge-viskoossusega püree ei avalda UHT-steriliseerimisele, hoidmisajale, torujuhtme takistusele, klapirühmadele ja CIP/SIP-puhastusele sama survet.
Pakkimine muudab taas otsust. NFC-mahla võidakse müüa jaemüügipudelitesse või külmkapis. Püreed ja kontsentraati tarnitakse sageli tööstuslike koostisosadena BIB-i, kott-trummis-või IBC aseptilistes kottides.
Enne hinnapakkumist peaksid tehased määratlema tooraine, sihttoote, läbipaistvuse või kiudude nõude, viskoossuse, pakendi, ladustamismeetodi ja saidi kommunaalkulud. Selgem tootepiir viib realistlikuma liinikujunduseni.